2001.a. korraldati 800 sportlase seas Saksamaa Sport University Cologne poolt uuring/küsitlus, et selgitada välja nende vaevused maastikurattasõidul. Uuringust tuli välja, et rohkem kui 1/3 vastanutest (35,5%) kogesid alaselja ehk nimmepiirkonna valusid, seda just tänu nende sportlikumale rattaasendile. Võib arvata, et seljavalude % maanteeratturite hulgas on veelgi suurem. Mis on nende vaevuste põhjusteks ning kas on võimalik neid ennetada?
Kogu ratturi asend jalgrattal ongi põhiliseks põhjuseks, kas ja kui jah, siis millised vaevused võivad ratturitel rattasõidul ilmneda. Jalgrattad on oma ülesehituselt sellised, et nad avaldavad mõju seljale ning just nimmepiirkonnale:
Selja olukord võib halveneda ja valu suureneda, kui asend rattal ei sobi kokku ratturi anatoomiaga. GebioMized analüüsidest võib välja tuua, et kõige sagedasemaks alaseljavalude põhjuseks on liiga pikk vahemaa sadula ja juhtraua vahel või liiga suur erinevus sadula kõrguse ja juhtraua kõrguse vahel. Mõlemad põhjustavad nimmepiirkonna ülesirutuse ning tänu sellele venitavad asjatult nimmelülilisid, lülide vahelisi ühendusi ja lihaseid. Seda omakorda soodustavad 2 lisafaktorit:
1. Nõrgad kõhulihased
2. Vaagna vähene painduvus, mille tagajärjel on vaagen sunnitud jääma püstisesse asendisse, kui ka muuta ratturi asendit rattal.
Eelpoolmainitud probleeme vähendab korrektne rattaseadistus sh õigesti valitud komponendid võttes eesmärgiks seadistada ratas ratturile (mitte vastupidi) arvestades tema individuaalsust.
Lühendades vahemaad sadula ja juhtraua vahel võib vähendada koormust seljale samamoodi nagu sadula kõrguse versus juhtraua kõrguse vahede tasakaalustamisega.
Üldine sportlaste ettevalmistus.
Rattur ise saab enese parendamiseks lisada oma treeningkavasse ka jõutreeningud. Jõutreeningute puhul tuleks võtta arvesse just lihaskonna nõrgad kohad, järelikult tugevdades oma lihaskonda on ta võimeline paremini vastu seisma ka mõjuvatele jõududele. Alaselja probleemide korral rattasadulas, peaks olema tähelepanu jõutreeningutel just kõhulihastel ja selga sirgestavatel lihastel.
Allikas:
I. Froböse, B. Lücker, K. Wittmann: Überlastungssymptome von Mountainbikern. Deutsche Zeitschrift für Sportmedizin, Jahrgang 52, Nr. 11 (2001)
Autor:
Daniel Schade, GebioMized.de
|
